aastat koorilaulu traditsiooni
korda nädalas laulurõõmu
Meie Dirigendid
Martin Trudnikov
Martin Trudnikov on lõpetanud Nõmme Muusikakooli akordioni erialal. Aastatel 2012–2016 õppis ta Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis rütmimuusika akordioni erialal Tiit Kalluste juhendamisel. Ta on omandanud bakalaureusekraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias muusikapedagoogika erialal (2019) ja magistrikraadid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kooridirigeerimise erialal (2021) professor Toomas Kapteni juhendamisel ning orkestridirigeerimise erialal (2023) professor Arvo Volmeri käe all.
Andres Heinapuu
Andres Heinapuu on lõpetanud 1977. aastal Georg Otsa nimelise Tallinna muusikakooli (Peeter Perensi klass) ja 1982 Tallinna Riikliku konservatooriumi (Arvo Ratassepa klassis). On õppinud samas ka orkestridirigeerimist (õppejõud Roman Matsov). Täiendanud end 1982–1985 Leningradi konservatooriumis ning 1996–1999 Haagi Kuninglikus Konservatooriumis. Oli 1985–1995 Vanemuise dirigent ning aastail 1990–1996 Estonia dirigent. Töötanud aastast 1999 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Oli 2000–2007 Eesti Rahvusmeeskoori koormeister ja koorilaulja.
Toomas Kapten
2019 - 2022Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Kapten aitas muuta koori professionaalsemaks 4 aastat
Vahur Soonberg
1999 - 2019Multitalent Vahur Soonberg andis hindamatu panuse koori arengusse ja saavutustesse - olles ühtaegu nii meie dirigent kui ka kontsertmeister ning kooriseadete arranžeeria - ning seda kõike enam kui 20 aasta jooksul
Ants Üleoja
1998-1999Ühe hooaja juhatas koori praegune Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia emeriitprofessor Ants Üleoja
Linda Kardna
1973-1998Ilma muusikapedagoog Linda Kardnata, kes vedas koori enam kui 25 aastat, ei oleks Cantus see mis ta täna on
Aime Rahula
1972-1973Ülo Väling
1964-1972Ülo Väling olid koos Laila Hakkajaga koori asutajad ja esimesed dirigendid
Laila Hakkaja
1964 veebruar-juuliLaila Hakkaja oli koos Ülo Välinguga koori asutajad ja esimesed dirigendid
Ajalugu
Asutamine
1964
1988. aastani tegutses koor Rapla Tarbijate Kooperatiivi segakoori nime all.
Asutajateks ja esimesteks koorijuhtideks olid Laila Hakkaja ja Ülo Väling.
Dirigent Linda
1973 - 1998
25 aastat oli segakoori dirigendiks muusikapedagoog Linda Kardna.
Abidirigentidena aitasid koori sel ajavahemikul ka mõned teised Rapla dirigendid nagu Urve Uusberg ja Margit Sarri.
Ühe hooaja 1998/1999 juhatas koori ka Tallinna Muusikaakadeemia professor Ants Üleoja.
Osalemine koorikonkurssidel
Koor osales sel ajal mitmetel koorikonkurssidel Eestis, Itaalias, Austrias ja Saksamaal ning saavutas seal auhinnalisi kohti. Mõned parimad tulemused konkurssidelt on:
- 1991 - Viinis F. Schuberti nimelisel konkursil III koht
- 1991 - Tallinnas vabariiklikul kammerkooride konkursil 1. koht
- 1994 - Tamperes (Soomes) hõbediplom
- 1996 - Riva del Gardas (Itaalias) hõbediplom
- 1996 - Tallinnas vabariiklikul kammerkooride konkursil 1. koht
- 1998 - Tallinnas vabariiklikul kammerkooride konkursil 2. koht
Dirigent Vahur
1999
Koorijuhiks sai Vahur Soonberg.
Osalemine koorikonkurssidel
Koor jätkas edukat osalemist koorikonkurssidel:
- 2001 - „Tuljaku“ võistulaulmisel Tartus 1. koht
- 2002 - „Tuljaku“ võistulaulmisel Tartus 1. koht ja peapreemia
- 2002 - Pärnu Kammerkooride konkursil III koht
Suurvormid ja kirikumuusika
2005 - 2010
Cantus oli Rapla Kirikumuusika päevade ava või lõppkontsertide oratooriumikooriks. Koos professionaalsete sümfooniaorkestritega on esitatud erinevaid suurvorme nagu:
- J. Haydn „Loomine“, koostöös Rapla kooriga Mitte-Riinimanda (dirgent Matti Oikarinen, Soome),
- W.A. Mozart „Vesperae solennes de confessore“ ja L. van Beethoveni "C-duur Missa" (dirgent Tõnu Kaljuste),
- Dietrich Buxdehude “Alleluja”, kantaadid “Jesu, meine Freude” ja “Ihr lieben Christen freut euch nun” ning Johann Sebastian Bachi kantaadi “Ein feste Burg ist unser Gott” (dirigent Raivo Tarum),
- Gounod` "Missa" (dirigent Vahur Soonberg).
Suurvormid on sündinud koos solistide Kädy Plaasi, Helen Lokuta, Tiiu Lauri, Maris Lilosoni, Teele Jõksi, Urmas Põldmaa, Oliver Kuusiku, Toomas Toherti, Uku Jolleri ning Mati Turiga. Orkestrisaated on olnud Urmas Lattikase ansamblilt, ERSO, Estonia teatri ja Tallinna Kammerorkestri muusikutelt ning Pärnu Linnaorkestrilt. Händeli „Messiase“ ja Mozarti „Reekviemi“ esitamisel lõi kaasa ka Tartu Ülikooli Kammerkoor.
Koostöö teiste kooridega
Koostöö segakooriga "Noorus"
Eriline ja hea koostöö oli meil sel perioodil segakooriga "„Noorus“". Oleme ühiselt mitmel pool esitanud mitmeid suurvorme:
- G.Fr.Händeli „Messias“ (dirigent Raul Talmar),
- J.S.Bach „Magnificat“, A. Vivaldi „Gloria“ (dirgent Vahur Soonberg),
- K.A.Hermanni „Uku ja Vanemuine“ (dirigent Tõnu Kaljuste),
- A.Pärt „In Principio“ ja „Miserere“ (dirigent Tõnu Kaljuste),
- H.Tamberg „Amores“ (dirigent Risto Joost),
- W.A. Mozart „Reekviem“ (dirigent Raul Talmar)
Kontsertsarjad Eesti muusikaga
2007-2008
Oluliseks oleme pidanud ka eesti heliloojate koorimuusikat. Näiteks, 2007. aasta sügisel korraldasime koostöös luuletajate Virve Osila ja Kristiina Ehiniga mitmel pool Eestis kontsertide sarja eesti koorimuusika ja eesti kaasaegse luule propageerimiseks.
Renessansiajastu muusika sarjad
2010
2010. aasta kevadel ja suvel esitasime kava "Renessansiajastu inglise koorimuusika" koos vanamuusikaansambliga Tubae Revalienses - koosseisus: Raivo Tarum - tsink, Olev Ainomäe - altpommer, Valter Jürgenson - tenortromboon, Tõnis Kuurme - dulcian, Imbi Tarum – orel.
Arvo pärdi muusika
2009, 2010
Arvo Pärdi teoste kontsertettekanded 2009. aasta suvel said järje 2010 aasta augustis Pärdi pidunädalate raames, kui Peeter Jalakas ja Von Krahli Teater lisasid sellele lavastusliku poole. Lavastuses „Alguses oli/In Principio“ oli meil au lisaks headele Eesti solistidele (Marianne Pärna, Tiit Kogerman, Raul Mikson, Uku Joller) ja ERSO-le esineda koos suurepärase soprani Andrea Browni ja Hillard Ensemble-ga.
Sõprussuhted saksamaaga
1990 - ...
Kooril on pikaajalised sõprussidemed Rheinland-Pfalzi liidumaaga (Saksamaa), kuhu on korduvalt korraldatud ka menukaid kontsertreise, sealhulgas 1990-tel aastatel ka 2 heategevuslikku kontsertreisi, mille tulu läks Rapla Haigla ja Ühisgümnaasiumi algklasside maja renoveerimise toetuseks.
Raplamaa esindamine
Raplamaad oleme käinud esindamas ka sõprusmaakondades Raseiniais (Leedu) ja Madonas (Läti).
CD - Gounod' "MISSA SOLEMINS"
2011
Valmis heliplaat Gounod' "Missa Solemnis" Urmas lattikase seades ja plaat tunnistati Raplamaa Aasta Tegu 2011 nominendiks. Plaadi produtseeris Urmas Lattikas, muusikat teevad ERSO keelpillirühm ja Urmas Lattikase ansambel ning laulavad Helen Lokuta, Mati Turi, Uku Joller ja segakoor Cantus.
Vanamuusika kontsertide sari
2011-2014
Jätkasime vanamuusika kontsertide sarja. Esitasime paljudel kontsertidel Palestrina, Purcelli, Bachi, Dowlandi ja teiste selle ajajärgu oluliste heliloojate loodud vanamuusikat. Koostööd tegime organist Elke Undi ja Rapla Muusikakooli õpilaste ja õpetajate, ansamblitega Rondellus ja Tubae Revaliensis.
Valgre kontsertide sari
2013
Tegime kummarduse Raplas sündinud helilooja Raimond Valgrele. Dirigent Vahur Soonbergi poolt seatud muusikat esitasime koos muusikutega Raplas ja Pärnus.
Cantus 50
2014
Cantus sai 50 aastaseks. Juubelikontsert hõlmas perioodi 16. saj. itaalia ja inglise muusikast kuni 20. saj. eesti autorite loominguni) ja populaarne kergemuusika 60.-ndatest, ehk siis Cantuse varasest noorusajast. Kontserdil tegid kaasa Rapla Muusikakooli õpetajad ja Rapla bändimehed. Esimese osa lõpus tuli ettekandele H.Purcelli teos "O Sing unto the Lord" keelpilliorkestrile, orelile ja koorile.
Vanamuusika sari jätkub
2014-2105
2014-2015 jätkasime vanamuusikaga, esiletoomist väärib Cantuse kevadkontsert Alu mõisas, Henry Purcell`i kolmevaatuselise ooperi "Dido ja Aeneas" kontsertesitus. Kaastegevad olid EMTA barokkansambel (Kunstiline juht Reinut Tepp) ja solistid Heloise Bernard (sopran), Yihe Zeng (bariton), Grete Oolberg (sopran), Merje Uppin (metsosopran), Siiri Johanson (sopran), Elo-Maarja Miilen (metsosopran).
Eesti kergemuusika sari
2016 ja 2017
Pöördusime eesti kergemuusika poole ja ettekandele tulid kontserdid Olav Ehala lauludest (kaastegevad Olav Ehala ja Lembit Saarsalu) ning ansambli Collage lauludest läbi aegade, kus jällekord tegime koostööd Rapla Muusikakooli muusikutega.
Küllasõit Saksamaa sõpradele
2016
Peale pikka vaheaega, külastasime Saksamaal Böbingenis oma vanu sõpru, kus andsime ühiskontserdid kohalike kooridega.
Kontsertreis Ruhnu
2018
Kevadel tegime kooriga kontsert-dessandi Ruhnu saarele.
Cantus 55
2019
Cantuse kevad-juubeli-kontsertiga Alu mõisas, lõppes pikk ja edukas koostöö dirigent Vahur Soonbergiga.
Dirigent Toomas
2019
Augustis 2019 asus Cantuse peadirigendiks EMTA professor Toomas Kapten. Toomas Kapten tõi endaga EMTA-st kaasa suure hulga tudengeid maailma eri paigust. Koor sai erakordse võimaluse töötada igas proovis nii oma dirigendi kui tema õpilaste käe all. Välistudengite tõttu toimus enamus proove inglise keeles. Ühistöö esimene tulemus oli jõulukontsert "Ei saa mitte vaiki olla- kisub svingiks..." Alu mõisas, kus oli nii spirituaale, eesti rahvalauluseadeid kui džässi ja svingi.
Eksamikoor Cantus
2021, 2022
- 2021 esines koor koos EMTA tudengitega Cantuse abidirigent Martin Trudnikovi kooridirigeerimise avalikul magistrieksamil EMTA saalis. Esitasime Steve Dobrogosz`i (1956) „Missa“ segakoorile ja jazz-sekstetile.
- 2022 a kevadel osales koor taas EMTA-s kooridirigeerimise avalikul magistrieksamil. Dirigeerimiseksamit sooritas seekord Hyonah Song (EMTA tudeng, Cantuse laulja ja õpetaja, meie jaoks lihtsalt Clara).
Toomase käe all
2019 - 2022
- 2020 - esitas koor kontsertetenduse Juhan Liivi ja Juhan Viidingu tekstidele kirjutatud lauludest, Valter Uusbergi lavastus, Sten-Olle Moldau luges vahetekste.
- 2020-2021 - koroonapandeemia sundis koori tööle veebis, siiski andsime Rapla kirikus kontserdi "Maria Muusika" koos EMTA keelpillikvintetiga. Kavas oli Bizet, Sisask`i, Barber`i, Dobrogozs`i ja Uusbergi muusika. Solistideks Hyonah Song (sopran), Rain Rämmal (klaver).
- 2021 - sügisel valmistasime ette kava Urmas Sisaski ja Pärt Uusbergi muusikast "Ühe valguse sees" ja kandsime selle ette Rapla Kultuurikeskuses. Kaasa tegid Kristi Kapten (klaver), Martin Altrov (klarnet), Teodor Hirvoja (löökriistad), Ode Pürg (mezzosopran).
- 2022 - sügishooajal õppisime kava heliloojate Kõrvitsate - Tõnu, Maria ja Tõnise loomingust. Kontsert "Päikeselaul" toimus Alu mõisas ja Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis. Kaastegevad olid Eesti Noorsooteatri Koor NUKU dirigentide Reeda Tootsi ja Saale Kreeni juhatusel. Tallinna kontserdil esinesid ka laulja Arete Kerge, tšellist Villu Vihermäe ja pianist Kristi Kapten.
Dirigendid Martin ja Andres
2023
Jaanuaris võtsid dirigenditöö üle Martin Trudnikov ja Andres Heinapuu, kelle käe all toimus esimene kontsert sama aasta kevadel. Kava "Rütmiliselt armastusest" oli koostatud eesti heliloojate koorilauludest ning populaarsetest kooriseadetest, kontserdil oli kaastegev Ivo Linna.
Auliikmed
Auliige on isik, kelle tegevus on eriliselt kaasa aidanud Cantuse arengule ja tegevusele. Auliikme staatus antakse juhatuse otsusega, mille kinnitab koori üldkogu.
Koori auliikmed on ka kõik kooriga koos töötanud dirigendid.
Auliikme staatus on eluaegne.
Toomas Kapten
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor, Cantuse dirigent aastatel 2019-2022
Vahur Soonberg
koorijuht ja Raplamaa muusikaelu edendaja, Cantuse dirigent aastatel 1999-2019
Karl Kivi
Cantuse endine laulja, kauaaegne koori president
Mai Meisalu
õpetaja ja tõlk, Cantuse kontsertreiside korraldaja ja saatja
Kalle Talviste
kauaaegne Rapla maavanem, Cantuse suur toetaja
Gisela Büttner
poliitik ja ühiskonnategelane, Cantuse kauaagne sõber Saksamaal, Kaiserslauternis
Kurt Gamber
Landau-SWS maakonna kooriühingu esimees, Cantuse kauaagne sõber Saksamaal, Böbingenis
Raimo Valkama
laulja, Nokia Työväen Mieskuoro president, Soome
Ants Üleoja
muusikapedagoog, Cantuse dirigent aastatel 1998-1999
Linda Kardna
muusikapedagoog, Cantuse dirigent aastatel 1974-1998
Laila Hakkaja
Cantuse eelkäija, Rapla Tarbijate Ühistu Segakoori asutaja ja koori esimene dirigent
Vaata ja kuula